Ma unistan, et iga inimene elaks täisväärtusliku elu.
Pean ennast eelkõige uudishimulikuks avastajaks, keda paelub huvi inimolemuse müstikast.
Otsingud oma enesesügavustesse algasid hinnanguliselt keskkooli ajal u 10a tagasi. Sattusin lugema Eckhart Tolle “Uus Maailm” raamatut. Olin vaimustuses ja lummatud.
Järgnesid pikad vestlused oma filosoofia õpetajaga, vahel isegi tundide arvelt. Teadsin, et nendest vestlustest on mul palju rohkem õppida, kui parasjagu käimas olevast bioloogia või ajaloo tunnist.
Algus oli pandud. Tol ajal ma veel täpselt ei teadvustanud, et mu sees oli ka väga palju valu, mis otsis leevendust. Olin ju kasvanud teadmisega, et minu sees ei ole ühtegi probleemi.
Probleemid muidugi üks hetk algasid ja otsingud jätkusid. Suutmatus nautida elu. Tohutu üksindus. Vajadus põgeneda. Enda kapseldamine, vaba inimesena elades justkui vanglas.
Olen olnud töövõimetu, lukustanud ennast kaheks kuuks korteri, üksindusse. Kogenud megalt ärevust ja soovinud, et ma kaoksin siit planeedilt. Olnud pidevalt rahulolematu oma elu suhtes, kritiseerides ennast tohutult ja pidades ennast täiesti väärtusetuks.
Suhtun empaatiaga iga inimese loosse olenemata sellest, kus ta parasjagu asub.
Ei anna hinnanguid ega tänita. Pigem vaatame, mida ja kuidas saame olukorda parandada.
“Kui jääd lõhkuda kirvega, jääb selg üsna haigeks, parem on sulatada seda armastusega”
Mulle meeldib näha päris tulemusi. Ma tahan, et sessioonide tulemusena Sinu elus muutuks ka päriselt midagi paremaks.
Lood on, mis on avaldatud ruumis jäävad sinna ruumi.
Nii nagu mulle endale ei meeldiks kuulata enda lugusid “Linnapealt”, hoidun igati seda tegemaks ka teistele.
Konfidentsiaalsus on nõustaja baas eetika ja selle vastu eksida lihtsalt ei tohi!
Nõustamise ja teraapia töö on paraku kahepoolne protsess.
Mina annan oma toetava osa, ning teine pool on Sinu teha.
Ma olen olemas toetuseks, aga teekond, millel kõnnid ja millised radu valid jääb sinu teha.
Aastal 2021 otsustasin minna nelja aastasele teekonnale õppima Transpersonaalset Psühholoogiat ja hüpnoteraapiat. Ja see on olnud üks paganama teekond.
Olen mõistnud enda jaoks väga palju mõistetamatut. Töötanud läbi üksjagu tunde maailma ning avastanud enda jaoks oma kire.
2024. aastal läbisin Kogemusnõustaja väljaõppe.
Olen töötanud rehabilitatsiooni meeskondades nii noorte kui ka täiskasvanutega.
Eelkõige aitan inimesi, kes kogevad depressiooni, ärevust või on pahuksis mõne sõltuvusega.
Ükski nendest pole otseselt probleem vaid keha ja vaimu normaalne reaktsioon, ebaloomulikule keskkonnale, kuhu ennast asetame või oleme sattunud.
Eesmärk on vaadata, mis seda seisundid valla päästab, ning kust see päritud on.
Kastutan oma töös erinevaid metoodikaid kunsti, metafoorkaarte, hüpnoosi, rollivahetusi. Ja ka lihtsalt ausat vestlemist. Eelkõige kogeda tundeid, mis me endast kaugele lükkame.